Kuidas säästa bussireisiga?

2070. aastaks kahekordistub ülemaailmne transport, autode omamise määr 60%. Nõudlus reisijate- ja kauba lennunduse järele kolmekordistub.

Eeldatakse, et transpordi nõudlus kasvab järgmistel aastakümnetel kogu maailmas, kuna maailma rahvaarv kasvab, sissetulekud kasvavad ning rohkem inimesi saab endale lubada autosid, rongisõite ja lende. Eeldatakse, et 2070. aastaks kahekordistub ülemaailmne transport, autode omamise määr 60% ning nõudlus reisijate- ja kauba lennunduse järele kolmekordistub. 

Paljud meist on harjunud sõitma oma isikliku autoga ning võib-olla pole isegi mõelnud sellele, et hakata hoopis bussiga reisima. Toome järgnevalt välja bussisõidu ja autoreisi erinevused.

Raha säästmine

Isikliku autoga sõitmine võib küll olla mugav selle poolest, et on võimalik liigelda ükskõik, millisel ajal ning samuti peatusi teha täpselt siis, kui vaja, kuid märkamatuks võib jääda, kui palju raha autoga sõitmine tegelikult nõuab. 

Kütus

Peamiselt sõidavad autod taastumatute fossiilkütuse bensiini ja diisli abil. Kütusekulu on ilmselt üks suurim kulutus, mis autoga sõitmisel silma jääb, kuna igapäevaselt sõites on ka paaki tihti vaja täita. 

Reaalsuses ei pruugi see sugugi olla ainus suur väljaminek auto omanikule.

Vaadates suurt pilti, aitab ühistranspordiga liiklemine ka vähendada sõltuvust fossiilkütuste varudest. Fossiilkütused on tekkinud aastatuhandete jooksul ning seetõttu kuuluvad need taastumatute energiaallikate hulka. 20. sajandil kasvas fossiilkütuste tootmine ja kasutamine väga järsult ning see on endaga kaasa toonud suure atmosfääri saastamise. Fossiilkütuste tarbimine katab rohkem kui 70% ülemaailmsest energiatarbimisest.

Remont

Iga auto vajab teatud aja tagant hooldust ja remonti. Vähem sõitu tähendab vähem õlivahetust, filtri vahetust ja üldist hooldust, mida autole tuleb teha. Mida rohkem autoga sõita, seda rohkem masin kulub ning seda rohkem on vaja seda remontida. Sõiduvahendi kuluosade pealt saab säästa üpris suure summa kui võrrelda seda bussiga liiklemise kogukuludega.

Kindlustus

Igale autole on kohustuslik teha liikluskindlustus. Mõne auto puhul on see summa väiksem, mõnel suurem. See oleneb inimese kindlustus- ja kahjuajaloost, sõiduki margist, mootori võimsusest ja ka lepingu sõlmimise teeninduskanalist. Peale liikluskindlustuse on paljudel autoomanikel sõlmitud ka vabatahtlik kaskokindlustuse leping, et kaitsta end suurte väljaminekute eest, juhul, kui liikluskindlustus kahju ei korva. Bussiga liigeldes ei pea selliste väljaminekute peale mõtlemagi.

Parkimine

Parkimiskohtadega on alati probleemiks see, et pole ette teada, kas üldse vabu kohti jagub kõigile soovijatele. See tekitab stressi ning kulutab meie väärtuslikku aega, eriti juhul kui väljavalitud parklas pole piisavalt kohti ning tuleb otsida uus parkla oma auto jaoks. Lisaks on paljudes kohtades parkimine tasuline.

Tallinn-Tartu reisi võrdlus auto ja bussiga

Ühed populaarsematest reisi suundadest on Tallinn-Tartu ja Tartu-Tallinn. Vaadake võrdlust auto- ja bussireiside kulude vahel.  
 

Hinnad 15.okt. 2022. a seisuga.

Isiklikku autot omades ei saa arvestada ainult kütusekuluga, vaid tuleb arvestada auto kulumist ehk remondile kuluvat raha, kindlustuse maksumust ja mõnes linnas parkimistasusid. 

Bussipileti hind on ühekordne väljaminek, samas kui autoga tuleb peale kütuse arvestada paljude teguritega. Bussiga sõitmine on igal juhul odavam autosõidust, kuid peale selle on bussiga sõitmisel väga palju positiivseid külgi.

Vähem stressi

Autoga sõites peab juht alati valvel olema. Linnareisid võivad sageli olla eriti stressirohked, arvestades rahvahulka ja muud liiklust. Bussiga sõites ei ole vaja reisijal mõelda, kus võivad olla ummikud ja kus võivad olla juhtunud avariid. Samuti ei ole stressi suure liiklusvoolu ning teiste juhtide jälgimise tõttu. Bussiga liigeldes on võimalik istuda maha, sulgeda silmad ning lihtsalt lõõgastuda terve sõidu aja.

Lisaks sellele pole tarvis mõelda parkimise peale. Kas parkimiskohti jagub ja kui palju maksab parkimine, on küsimused, mille võib bussiga sõites oma peast täiesti välja heita.

Bussiga reisimine aitab ka teedele avalduvat survet leevendada. Iga isiklik sõiduk teel suurendab ummikuid. Ka õnnetuste tõenäosus on suurem. Mida vähem autosid teedel sõidab, seda väiksem on ka õnnetuste tõenäosus.

Aeg, produktiivsus

Bussiga sõitmise ajal on võimalik teha kõiksugu tegevusi. Sealhulgas lugeda raamatud, vaadata filme või teha tööd. See annab aega teha oma muid toimetusi sõiduga samaaegselt, nii nagu autoroolis olles teha pole võimalik. Sellega võib suures osas oma aega kokku hoida, tehes näiteks tunniajase reisi ajal tööd, mis autoga sõites lükkuks edasi hilisemale ajale, kuna sõidu ajal pole võimalik samaaegselt muuga tegeleda.

Mugavus

Lux Expressiga sõites on igal reisijal pea kohal konditsioneerid. Olemas on WC ning tasuta on saadaval kuumad joogid. Loomulikult on igal reisijal piisavalt ruumi jalgade jaoks. Puudu ei ole multimeediaekraanid: kuula muusikat, vaada filme või mängi mänge. Lisaks on iga istekoha juures olemas pistikupesad, et oma seadmeid laadida ning üle bussi levib tasuta WiFi.

Energia

Ummikutesse sattumine pika tööpäeva lõpus võib olla kurnav. Liigeldes ühistranspordiga on võimalik sõidu ajal puhata ja kasvõi teha väike uinak, et olla kohale jõudes taas energiat täis ning valmis tegutsema.

Liikuvam eluviis

Üldjuhul bussisõit ei lõppe sellega, et reisi sihtkoht ongi kohe ees bussi uksest väljudes. Enamikel juhtudel tuleb siis veel ka jalutada oma reisi lõpp-punkti. Kasutades ühistransporti igapäevaselt näiteks tööl käimiseks, tähendaks see väikest jalutuskäiku 2 korda peaaegu iga päev. Eriti inimesed, kes muidu sporti ei tee, saavad sellest palju kasu. 

Keskkonnasõbralikkus

Paljude inimeste jaoks on teekond tööle ja töölt koju igapäeva toiminguteks. See, kuidas me otsustame kontorisse reisida või isegi poodidesse minna, on ka üks suurimaid igapäevaseid kliima otsuseid, millega me silmitsi seisame.

Sellistes riikides nagu Suurbritannia ja USA vastutab transpordisektor nüüd rohkem kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise eest kui ükski teine, sealhulgas elektri tootmine ja põllumajandus. Ülemaailmselt moodustab transport ligikaudu veerandi CO₂ heitkogustest. 

Suur osa maailma transpordi võrkudest on endiselt keskendunud autole. Maanteesõidukid – autod, veoautod, bussid ja mootorrattad – tekitavad ligi kolmveerandi transpordist tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest.

Autod on suured saasteallikad, põhjustades igal aastal tuhandeid enneaegseid surmajuhtumeid ja haigusi. 

Kasutades autot sageli, võib heitgaaside vähendamise esimene samm olla lihtsalt saadaolevate alternatiivide kaalumine.

Heitgaaside kogus

100 kilomeetri läbimisel on Lux Expressi bussiga sõites ühe reisija süsiniku jalajälg 22 grammi iga reisijakilomeetri kohta ehk kogu distantsi peale 2,2 kilogrammi. See on 1,5 korda keskkonnasäästlikum kui sama distants läbida diiselrongiga ning üle 6 korra säästlikum sama tee sõita üksinda autoga.

Autod on ühed suurimad keskkonnasaastajad. Suur põhjus sellest on see, et need töötavad endiselt väga suurel määral fossiilkütuste abil. Mõjutav tegur on reisijate arv autos. Enamasti reisitakse autoga üksi või kahekesi, aga kui autos oleks kõik istekohad täis, aitaks see kaasa väiksemale süsinikdioksiidi tekkimisele reisija kohta.

Bussid seevastu sõidutavad paljusid inimesi korraga, mis otseselt vähendab CO₂ taset iga reisija kohta