Bussijuht Laura: naised ei peaks bussijuhi tööd pelgama

Lux Expressi bussijuht Laura Koemets jagas Postimehega oma kogemust bussijuhina. Avaldame järgnevalt artiklis "SUVINE SUMIN ⟩ Naisbussijuht: üks ema lastega ei tulnud peale, sest nägi roolis naist" ilmunud Laura Koemetsa mõtted. Täismahus uudist saab lugeda siit.

Viimased kuus aastat bussirooli keeranud Laura Koemets meenutab: “Kui ma alustasin, arvas üks reisija, et ”Oo, meil on check-in’i tüdrukud tagasi". Vastasin naljaga, et “jaa, on-on”, kuid istusin rooli ja inimene läks näost täiesti valgeks."

Tögavat nalja “naine roolis, buss kraavis” ei võta Laura hinge. Tema sõnul on suurtes linnades naine bussiroolis muutunud üpriski tavaliseks ning üllatunud silmapaare kohtab vähem. Paraku on ka negatiivseid reaktsioone tulnud, seda just väiksemates linnades. Laura meenutab aega, kui ta veel Haapsalus huvisõidurongiga Peetrike sõitis. "Seal ei tulnud üks ema oma lastega peale, sest nägi, et roolis on naisjuht."

Haapsalus on Laura sõitnud ka linnaliinidel. Seal sekeldustest puudust ei tulnud. Kord oli ühel härral nii suur uni silmas, et... "Pidin lausa politsei kutsuma, sest mina ei julgenud suurt purjus meest üles ajada. Kui asi on kahtlane, ei hakka ma ise torkima." Laural on harja punaseks ajanud ka ülemeelikud koolilapsed. “Pidasin bussi kinni ja ütlesin: ”Minge välja!" Järgmine kord olid lapsed viisakuse etalonid."

Bussis sügavat iluund magada ei tasu – hiljuti Varssavist tagasi sõites pidi Laura rahustama paanikas reisijat, kes avastas end Riiast, kui sihtkohaks oli hoopis Leedu linn Kaunas.

Laura sattus bussijuhiks juhuslikult, kui Austraaliast kodumaale naasnuna ei osanud oma eluga midagi peale hakata. Kuna tema isa juhiluba vaadates võiksid väikelapsed tähestikku õppida, sai ta sellest inspiratsiooni ning mõtles, miks ei võiks temagi juhiloale eri kategooriaid koguda. Nüüd paneb Laura vilja vedades ka rekarattad pöörlema.

Mille poolest erineb juhi seisukohast buss rekast? "Bussiroolis tuleb "kaup" ise peale ja läheb maha, kuid samas on vastutus inimelude eest suurem," selgitab Laura. "Vilja vedades olen üksi ning võin teha, mida tahan, bussis olen siiski korralik," muheleb ta.

Lux Expressiga liitus Laura eelmise aasta oktoobris. "Mulle väga meeldib siin, sest tunnen, et kõik on võrdsed," toonitab ta. "Mõtlen teiste suurettevõtete peale ja ma ei ole näinud, et seal naisi töötaks. Fotode peal on ka kõik mehed."

Meestega koos töötamist ei vahetaks Laura millegi vastu. Testosteroonirohke keskkond võib mõnda naist hirmutada, kuid tema on sellega harjunud. Isegi tema esimene töökoht Austraalias oli ehitusel. Laura on töötanud ka tanklas, kus oli ümbritsetud naistest. "Ei sobinud – naised ussitavad nii palju. Mehed seda ei tee, pigem just hoiavad."

Miks meil pole eriti palju nais-bussijuhte? Laura arvab, et naisi hoiab rooli haaramisest tagasi hirm. "Mul on sõbrannasid, kes Tallinnas ei julge autogagi liigelda. Sõidavad oma väikses külas teatud marsruuti ja ongi kõik. Nad lihtsalt kardavad, et ei saa hakkama, kuid tegelikult on see väga lihtne."

Noore bussijuhi sõnul ei peaks naised pelgama, et töö on füüsiliselt liiga nõudlik. Lihasramm tuleb loomulikult kasuks, kui on vaja reisijate kohvreid pagasiruumi vinnata, kuid Laura nendib, et inimesed on mõistvad ega lasegi tal neid tõsta. «Loomulikult aitan, aga mõistuse piires. Ma ei riski oma tervisega."

Bussijuhi amet on muutunud Laura hinnangul palju naistesõbralikumaks. Isegi siis, kui maanteel bussi rehv lõhkes, helistas ta professionaalile, mitte ei pidanud seda oma nõu ja jõuga vahetama. "Sellepärast on nüüd ka naised roolis. Vene ajal pidi kõike jahutusvedelikust rehvideni ju ise vahetama."

Statistika

Hetkel töötab Lux Expressis 12 naisbussijuhti. Aastate jooksul on see amet muutunud naiste seas üha populaarsemaks. Kui 2015. aastal oli ettevõttes vaid üks naisbussijuht, siis tänaseks on see arv märkimisväärselt kasvanud. Meie naisbussijuhtide keskmine vanus on 46 aastat, kõige noorem on 29-aastane ja kõige vanem 61-aastane.