Jõhvi linn on viimase kahekümne aastaga suutnud end mängida liigasse, kus ees ootasid sellised tegijad nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Et olla nendega võrdväärne võistleja, on Jõhvi pidanud kõvasti pingutama, mille tulemusena on arhitektuur ja elukeskkond siin tundmatuseni muutunud.
1938. aasta 4. mail kirjutas ajaleht Põhja Kodu: "Suurem Alutaguse keskus − Jõhwi, kes senni püsis alewina, on nüüd uue linnaseaduse maksmahakkamisel linnaks muudetud. Sel puhul oli Jõhwis 1. mail korraldatud pidulik aktus, mille awas linnawanem A. Danilewski. Selgitawa ülewaate linnaomawalitsuse tööst andis linnasekretär G. Raudheiding. Aktusekõne pidas riigiwolinik E. Lehtmets, kes awaldas arwamist, et Jõhwi kui tööstuse ja põllumajapidamiste keskuses olew suurem tsentrum suudab linnana paremini areneda kui tänini." Alutaguse ja tegelikult kogu Virumaa keskuseks on Jõhvi tänaseni. Jõhvi vaatamisväärsused on kindlasti väärt avastamist, eriti kui liikuda selles suunas Tartu-Narva bussiga või muul liinil.
Oma mõõtmetest suurem
Kuigi väikese Ida-Virumaa linna ajalugu ei ole suureks linnaks kasvamise lugu, on see üsna ainulaadne näide sellest, kuidas ühe linna tähendus võib olla suurem, kui tema mõõtmed ja ligi kümne tuhandene rahvaarv ehk eeldada võiks. Olles üheks neljast Eesti regionaalkeskuseks selliste tõmbekohtade nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu kõrval, on kahtlemata saavutus see roll välja vedada. Piltlikult öeldes on kärbeskaallane sattunud maadlusvõistlusele ja seal peab ta raskekaallastega mõõtu võtma. Siin on eelisteks kiirus, sitkus ja sihikindlus. Kõike seda ongi Jõhvi aastate jooksul demonstreerinud.
Paljuski on Jõhvile arengueelised andnud tema geograafiline asupaik, mis on Peterburi, Tallinna ja Tartu poole suunduvate teede ristumispaik, ühtlasi annab ka ümberkaudsetes omavalitsustes elavate inimeste suur arv linnale head eeldused olla piirkonna kaubandus-teeninduskeskuseks.
Kohe pärast linnaõiguste taastamist 1991. aastal, mil naaber Kohtla-Järve ja Jõhvi eraldusid, võttis uue omavalitsuse juhtkond kursi sellele, et Jõhvi arengu üheks eelduseks peab saama regionaalse halduskeskuse staatuse taotlemine.
Nii hakkasidki siia õige pea kerkima erinevad riigiasutused ja ka vaatamisväärsused. Selline tormiline areng üllatas ja tegi kadedaks ammustest aegadest omavahel Virumaa naba tiitli eest võidelnud Narva ja Rakvere linna. Pilkupüüdvad Rakvere ja Narva vaatamisväärsused on samuti kindlasti väärt avastamist.
.jpg)
Uue aja märk - Jõhvi kontserdimaja
Ühel hetkel said Jõhvi linnajuhid aru, et keskuseks olemisest ei piisa, kui linnas pole kohta, kus inimestele pakkuda kvaliteetset kultuuri ja meelelahutust ning Eesti Kontserdiga löödi varsti käed tänapäevase kontserdimaja ehitamiseks, saades selleks ka riigilt toetust.
Jõhvi kontserdimaja, mis on linna omamoodi uus maamärk (selles kohas asus kunagi sõja ajal hävinud Jõhvi mõis, nõukaajal kultuuripalee Oktoober), avati 2005. aasta 8. oktoobril.
Toonane Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe ütles vahetult enne maja valmimist: "Selles pole mingit kahtlust, kuid kõik mu meeled ütlevad, et sellest saab Eesti kõige parema akustikaga kontserdipaik. Siin on katedraali kõla, kuid kuna saal on vooderdatud väärispuiduga, siis on järelkajal ka hing sees."
Tõepoolest, aastatega on Jõhvi kontserdimajast saanud koht, kuhu tulevad heal tasemel kultuuri nautima inimesed nii Narva, Rakvere kui kaugemaltki linnadest. Kontserdimaja kõige tuntum kaubamärk on igal kevadel korraldatav Jõhvi Balletifestival. Siin on toimunud ka vabariigi aastapäeva puhul presidendi vastuvõtte ja muid tavapäratuid üritusi.
Samal aastal koos avatud kontserdimajaga oli Jõhvi Eestis üks esimesi omavalitsusi, kes viis vabatahtlikult läbi haldusreformi, mille käigus linn ühines Jõhvi vallaga.
Muusikaväljak ja park
Viimastel aastatel on Jõhvis erilise hoolega arendatud ja korrastatud kontserdimaja ümbrust, kuhu on rajatud park. Just sinna jõuab välja Jõhvi promenaad, mis algab linna põhjaservast sisenejaid tervitava Jõhvi vapilooma hirve skulptuuriga (autoriks Aivar Simson) ning on südalinnas palistatud omanäoliste jõhvikakujuliste toolide ja lumepallisarnaste valgustitega.
2020. aastal sai Jõhvi kontserdimaja endale kõrvale klaveriklahve imiteeriva kujundusega muusikaväljaku, kust saab sujuvalt jalutada linnaparki, mida viimastel aastatel samuti silmanähtavalt korrastatud ja arendatud on.
Jõhvi on alates 2000ndate aastate algusest kerkinud hulk uusi ja mooodsaid hooneid ning rajatisi: lisaks kontserdimajale kohtumaja, riigigümnaasium, Viru vangla, lasteaed Pillerkaar, spordihall. Uuendatud on staadionid, renoveeritud või rajamisel on põhikoolid, esimesel isesisvusajal ehitatud koolihoones on nüüdseks uue elu leidnud vallamaja. Vana ja lagunenud raudteed ületava viadukti asemele on rajatud uus. Kerkinud on kaubanduskeskusi. Kõige uuemasse, Pargi keskusesse, on arendaja plaaninud rajada jäähalli ja spaa, samuti hotelli.
Kirik, mis hävitas linnasüdame
Linna kõige vanem säilinud hoone on Jõhvi Mihkli kirik, mis pärineb 14. sajandist. Muu kaugetest aegadest jutustav arhitektuur pole linnas säilinud. Ajaloo iroonia on selles, et suurem osa linna südamest hävis 1943. aasta augustis Saksa okupatsiooni ajal ja põleng sai alguse just kirikust. Seda on nimetatud ka Eestis XX sajandi üheks suuremaks tulekahjuks, kus Jõhvi vanim ja tähtsaim tänav oli ligemale kilomeetri pikkuselt lagedaks põlenud.
Üks versioon räägib, et tegemist oli süütamisega, mille käigus keegi kiriku töötaja tahtis hävitada dokumete, mis paljastanuks kuritarvitusi. Väike Ida-Virumaa linn oli korduvalt põlenud ka enne seda suurtulekahju.
Tegelikult kasutatakse Jõhvi Mihkli kiriku puhul ka terminit kindluskirik, mis pidi olema jumala teenimise ja vaenlase eest pakku mineku paik. Kõige tuntum legend selle kiriku saamisest pajatab meile loo kahest vennast, kes hakanud Jõhvi kindlust ehitama, läinud siis aga tülli. Tüli käigus tappis vend teise ja hiljem kahetsuse märgiks saigi kindluse asemele rajatud Mihkli kirik.
Sõjajärgne arhitektuur esindatud
Tänapäeva Ida-Virumaa linnakeseson aga külluses sõjajärgse arhitektuuri näiteid ja erinevad vaatamisväärsused. Alates stalinistlikust nagu keskväljaku äärne maavalitsuse hoone, Jaama tänavas asuvad kunagine Eesti Põlevkivi peahoone ning raudteejaam ja lõpetades kesklinna hruštšovkade ning 1980ndate paneelelamutega linna lõunaosas asuvas mikrorajoonis.
Nõukogudejärgse aja ehitust iseloomustab eelkõige avalikus kasutuses olevate hoonete ja rajatiste osas taotluslik linnaruumi väärtustamine. Kui mõned kaubanduskeskused välja arvata, siis on kõigis neis uushoonetes tunda arhitekti hoolikat kätt. Kuidagi on nii juhtunud, et enamuse nende objektide loojateks (olgu tegu kontserdimaja, kohtumaja, promenaadi, Pargi keskuse või lasteaiaga) on olnud arhitektid Ra Luhse ja Tanel Tuhal.
Ra Luhse on öelnud, et need tööd on sattunud neile üsna juhuslikult ja kuigi Jõhvil pole ajaloolist linnasüdant ja linna poolitab raudtee, on tegemist äärmiselt põneva kohaga.
"Kokku on Jõhvist tulnud väga huvitav linn ja tundub, et ta on kõvasti edenemas, sest lihtsalt tema asukoht on niivõrd hea," on arhitekt ühes oma intervjuus öelnud.
.jpg)
Autor: ERIK KALDA - ajalehe „Põhjarannik” ajakirjanik
Pildid: Sven Zacek
Loe lisaks Ida-Virumaa põnevatest paikadest siit.
