Osta pilet

"Fantoompeatuste" tekkimisest

14/06/2016

Lugupeetud Lux Expressi kliendid!

Viimastel päevadel on ajakirjanduses aktiivselt kajastatud nn “fantoombussipeatused” linnadevahelistel marsruutidel. Selgitan omalt poolt liinilubade väljastamise korra muutmise ja uute kaalutluspõhimõte kehtestamisega tekkinud olukorra Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu liinidel.

Uue liinilubade väljastamise korra ja kaalutluspõhimõte kehtestamisega eelmise aasta lõpus muutus liinilubade väljastamisel oluliseks kriteeriumiks vahepeatuste arv. Liinide kaalutlemise juhend ütleb, et „parem“ bussiliin on selline, mis teeb marsruudil rohkem peatuseid. See tähendab, et Lux Expressi poolt aastaid pakutav ja meie klientide poolt hinnatud ekspressühenduse teenus hinnati korraga „halvemaks“ ning esitatud taotlust senisel kujul liine opereerida ei pikendatud.

Selleks, et jätkata tegevust, olime sunnitud liinilubade pikendamisel lisama sõidugraafikutesse lisapeatuseid. Liiniloa saimegi lõpuks tänu sellele, et lisasime vahepeatusi, mida tegelikkuses väga ei kasutata, kuna antud marsruutidel liigubki 98% reisijatest just keskuste vahel. Seega ei vasta tõele väide, et bussifirmad tegid justkui meelega peatused sinna, kus sõitjaid pole. Tallinn-Tartu maanteel ei ole reaalselt võimalik leida 7-8 asustatud punkti, mille vahel oleks püsiv reisijatevoog, samuti on reisijad huvitatud kahe keskuse vahel võimalikust kiirest ja mugavast bussiliiklusest, mida uus kord aga ei soosi.

Reaalne võimalus sama olukorra tekkimiseks on kõigil liinidel ning lisaks Tallinn-Tartu liinile tekkis sarnane olukord ka Tallinn-Pärnu marsruudil, kus olime sunnitud senistest ekspressliinidest loobuma, et saaksime tervikuna jätkata.

Mõistame, et tekkinud olukord puudutab väga tugevalt ka bussireisijaid. Kui 98% reisijatest on huvitatud ekspressliinil sõitmisest, siis võib turule tuua küll järjest mugavama teenuse, uute bussidega aga kui inimene ei soovi vahepeatustega pikal liinil sõita, siis ta valib teise alternatiivi, mis lubab jõuda sihtkohta võimalikult kiiresti. Tõenäoliselt on selleks alternatiiviks auto, mis pikas plaanis lõhub kogu ühistranspordi kontseptsiooni nii ärilises kui sotsiaalses mõttes.

Leiame, et Eestis kinnitatud bussiveo liinilubade väljastamise kord ja põhimõtted on pikas perspektiivis kahjulikud nii reisijatele, vedajatele kui lõppkokkuvõttes ühistranspordile tervikuna.

Olukorra lahendamiseks pöördusime Maanteeameti poole ning võimalusena pakkusime välja, et peatusi tuleb hinnata realistlikult eeldatava nõudluspotentsiaali alusel. Kaalutlemisel võiks anda punkte vaid peatus, mis asub enam kui 1000 elanikuga linnas või asulas. Kui põhimarsruudil selliseid asustatud punkte ei ole, saavad kõik taotlused peatuste kategoorias maksimumpunktid. Peatuste eest antavate punktide osakaalu tuleks vähendada.

Peatuste komponendile sedavõrd suure tähtsuse omistamine ei võta arvesse reaalset olukorda Eesti linnadevahelises liikluses ega klientide vajadusi. Põhitrassidel asuvad suuremad asulad on reeglina juba täna konkurentsivõimelise transpordiühendusega kaetud. Kunstlik peatuste lisamine olukorras, kus nõudlus puudub mitte ei paranda taristu konkurentsivõimet, vaid vastupidi halvendab seda.

Lisaks leiame, et oluliselt tuleks tõsta busside uudsuse eest antavate punktide osakaalu. Bussi vanus mõjutab otseselt reisijate mugavust, samuti teenuse usaldusväärsust ja turvalisust.

Mõnusaid bussireise soovides
Hannes Saarpuu