Osta pilet

Ajakiri SUUND suvi 2018: Auhinnatud bussijuht Toomas Raid

Intervjueeris: Kätrin Karu

… on ilmselt Lux Expressi kõige väärikamate auhindadega pärjatud bussijuht, sest just tema on see mees, kes on esindanud Eestit kahel viimasel aastal UICR maailmameistrivõistluste finaalis, kus on võistlustules nii veoauto- kui ka bussijuhid. Viimasel korral õnnestus saavutada väärikas neljas koht, kuid loodame, et sellel aastal Belgias 31. UICR maailmameistrivõistluste finaalis õnnestub tulemust veelgi parandada.

Kuidas võistlustel osalemine on sinu tööd mõjutanud?
Otseselt ei oskagi öelda, aga eks see kogemus kulub igapäevaelus ikka ära ja veidi on õpitud uusi tarkusi ka juurde. Võistlustel osalemiseks pead oma tööd nägema pisut laiemalt, kui ainult igapäevane bussijuhitöö. Pead näiteks oskama bussi tehniliselt täielikult üle kontrollida, andma esmaabi, olema kursis seadusandlusega ja palju muud.

Mis peale võistlusi su töös muutunud on?
Võistlusteks valmistumise käigus õpib igapäevaelus bussijuhitööd laiemalt nägema – saad veel rohkem aru oma vastutusest liikluses. Ja mitte ainult vastutusest oma reisijate turvalisuse eest, vaid saad aru ka sellest, kui tähtis on olla teistele eeskujuks.

Ausalt öeldes olen viimasel ajal hakanud rahulikumalt sõitma, jälgima kiiruseid ja ka eeskirju. Tunnistan, et nii aastad kümme tagasi sai rohkem rapsitud. Kiirused olid suuremad ja sai vajadusel ka ületatud – sõitsid küll korralikult, aga no selliseid väikseid vimkasid lubasid rohkem endale.

Foto: Martin Kirikal
 

Kas töökaaslased on ka sinu edust innustust saanud?
Esimesel korral olime võistlustel kolmekesi. Teisel korral käisin üksinda. Meil on küll neid professionaalseid bussijuhte palju, aga ma ei tea, miks sel korral rohkem ei tulnud. Meeskonnas oleme küll rääkinud sellest, et kogenumad bussijuhid hakkaksid teistega kaasa sõitma ja oma kogemuste varal ka kolleege arendama. Bussidel jälgitakse ja analüüsitakse näiteks sõidu ökonoomsust, pidurdamise infot – kui palju oli järske pidurdusi, kiiruse ületamisi, kui palju kasutad püsikiirusehoidjat ja palju-palju muid detaile, mis kokkuvõttes sõidu sujuvamaks ja teenuse kliendile mugavamaks muudavad. Kui sa kogu seda infot jälgid ja sellest õpid, siis saad teha väga palju järeldusi, kuidas paremaks ja kokkuhoidlikumaks juhiks saada.

Kuidas sinust sai bussijuht?
Bussijuhi amet on mind paelunud juba kooliajast peale, kuna üks peretuttav oli bussijuht ja temaga sai vahel ikka kaasa sõidetud – vahel hommikul vara, teinekord õhtul hilja. Tema tegemistest jäi väga huvitav mulje ja nii see otsus hiljem tehtud sai. Põnev oli kindlasti ka aeg, kui sai palju välismaal sõita, kunagi Eurolinesi ajal sai terve Euroopa läbi sõidetud. Ühel perioodil sõitsin tellimusvedusid peamiselt turismigruppidega üle terve Euroopa. See oli põnev aeg, kui paljud kohad sai koos giidiga läbi käidud. Kõige pikem reis on olnud bussiga Marokosse. Kui sellest isu täis sai, siis tulin Lux Expressi bussijuhiks ja jäin hoopis Eesti-siseste liinide bussidele.

Mis on Lux Expressis töötamise parim pool?
Luxis on väga hea töökeskkond ja bussid on tehniliselt väga heas korras. Meil on Mati, kes võtab busside korrashoidu väga südamega. Meelelahutussüsteem on väga hea, vahel naudin isegi – istud bussi, paned filmi mängima ja sõidad sinna, kuhu vaja. Niimoodi läheb sõit väga kiiresti.

Kuidas töögraafiku oma pereeluga sobitad?
Mul on kaks teismelist last, keda kasvatan üksi ja kelle tegemistega bussijuhi graafik hästi sobitub – olen pikad päevad tööl ja siis mitu päeva vaba ja nii saan kodus, Pärnus, maksimaalselt perega aega veeta. Vabal ajal naudin kodus perega ühiseid tegemisi, aga ka kodu korrashoidmine on paljuski minu igapäevatööde hulgas. Pesen pesu, hoolitsen, et külmkapp oleks täidetud, eriti kui mitmeks päevaks tööle lähen ja muud sellist. Vanasti tegin vabal ajal palju sporti. Mängisin korvpalli ning sealt on külge jäänud aktiivne elustiil ja vajadus ikka regulaarselt liigutada. Nüüd käin vahel puhkepäevadel ratta ja rulluiskudega sõitmas või kasutan muid Pärnus elamise võlusid.

Palju sul endal reisipisikut veel alles on?
Eks teda on vähemaks jäänud. Nüüd on vahel juba nii, et kui öeldakse, et läheks kusagile, siis mõtled, et kodus on ka hea olla. Samas olen väiksest saadik palju vanematega koos Venemaa avarustes reisinud ja sealt võib-olla on ka see reisipisik kaasa tulnud. Algul meeldis mulle väga välisliinidel sõita, aga praeguseks on Euroopa juba risti-põiki läbi käidud. Unistan sellest, et käia ära Lõuna-Ameerikas ja kui vaadata ülejärgmist bussijuhtide võistlust, siis see toimubki just tollel mandril. Nii et kui õnnestub end edukalt edasi täiendada, siis võib-olla realiseerub ka see unistus.

Eestis käin tihti meie sihtkoha-linnades lihtsalt jalutamas. Viimati mäletan Tartust, et jalutasin päikeselise ilmaga mööda jõeäärt ja mõtlesin, et küll see Tartu on ikka ilus. Kuressaare on ka üks mu lemmikuid.

 

Ajakiri Suund suvi 2018 >